Mis on Bitcoin (BTC)?
31. oktoobril 2008 avaldas isik või grupp varjunime Satoshi Nakamoto all whitepaper’i pealkirjaga “Bitcoin: Peer-to-Peer elektrooniline rahasüsteem”. Whitepaper saadeti krüptograafia meililisti, vaid kuu aega pärast seda, kui investeerimispank Lehman Brothers kuulutas välja USA ajaloo suurima pankroti ja valitsus oli lubanud valdkonnale anda 700 miljardi dollari suuruse abi.
Mõni kuu hiljem, 3. jaanuaril 2009, käivitus Bitcoini võrk, kus võeti kasutusele uus detsentraliseeritud digitaalse valuuta süsteem, millel puudub keskne asutus (näiteks pank või muu vahendaja). Bitcoini saab kiiresti ja turvaliselt üle kanda kõigile, kellel on Bitcoini aadress (nagu konto), kõikjal maailmas, ilma selleks luba vajamata või tarbetuid tasusid maksmata. Toonasele majanduskeskkonnale vihjates sisaldas esimene tehing märkust, mis viitas silmapaistvale ajalehe pealkirjale: “The Times 03/Jan/2009 Kantsler pankade teistkordse päästmise piiril.”
BTC on Bitcoini süsteemi valuutaühik, mille jaoks on kindlaks määratud piiratud pakkumine 21 miljonit. Iga Bitcoin on jagatav 100 miljoniks satoshiks või satsiks, mis on bitcoini väikseim ühik, nii nagu sendid on dollari jaoks. Nii nagu füüsiline sularaha võimaldab Teil tehingu eest koheselt tasuda ja arveldada, toimivad Bitcoinid elektroonilise sularahana, muutes selle universaalse valuuta globaalses mastaabis piirituks.
Kuidas Bitcoin töötab?
Sarnaselt sularahaga hoitakse Bitcoini rahakotis, ehkki digitaalses versioonis. Bitcoini rahakott (wallet) toimib nagu pangakonto, hoides rahalisi vahendeid ja pakkudes võimalust teha tehinguid teiste kontodega (nn aadressid) peer-to-peer võrgus. Need aadressid võimaldavad raha saata ühest rahakotist teise, sarnaselt sellele, kuidas e-kirju saadetakse ühelt aadressilt teisele, kuid need on turvatud avaliku ja privaatse võtme krüptograafiasüsteemi abil.
Avaliku võtme räsi tekitab tähtnumbrilise aadressi, mille annate Bitcoini saamiseks. Privaatne võti on paroolitüüp, mis võimaldab teil tehinguid autoriseerida, allkirjastades need digitaalselt, nii nagu olete varem ka kaarditehinguid allkirjastanud, kaitstes seeläbi volitamata juurdepääsu rahalistele vahenditele. ÄRGE KUNAGI jagage oma privaatvõtit – see võimaldab juurdepääsu kõigile Teie rahakoti aadressil olevatele vahenditele. Tehke kõik sammud tagamaks, et Teie privaatvõtit ei kahjustata kunagi ja kuna vastupidiselt tavapärasele pangandussüsteemile on Bitcoini süsteem nii turvaline, siis ühe aadressi murdmiseks kuluks miljardeid aastaid.
Kasutajad saavad avada oma Bitcoini rahakoti, sisestada saaja avaliku aadressi ja seejärel kasutab rahakott tehingu volitamiseks privaatvõtme digitaalset allkirja ja see edastatakse töötlemiseks võrku. Esialgu kontrollitakse tehinguid ja hoitakse ootel olekus nn mempool’is, mis ootab kinnitamist. Seejärel, umbes iga kümne minuti järel, kinnitatakse need tehingute plokis ja koos moodustavad plokid Bitcoini plokiahela.
Bitcoini plokiahel
Bitcoini suur läbimurre oli topeltkulutamise probleemi lahendamine, mis võimaldas Bitcoini saata otse ühelt kasutajalt teisele, ilma ühegi kolmanda osapooleta.
Kujutage ette rühma võõraid inimesi, kellel kõigil on Bitcoini aadressite saldode ja tehingute pearaamat või märkmik. Üks võõrastest kannab 1 BTC teise Bitcoini aadressile. Ka ülejäänud grupp registreerib selle tehingu. Seejärel võrreldakse oma raamatuid, et need omavahel kokku sobiksid.
Kui kõik pearaamatud kattuvad, kinnitatakse tehing. Kui üks võõraste pearaamatutest on erinev, võivad nadüritada gruppi petta ja kulutada raha, mida neil pole, või kulutada sama raha uuesti – nn topeltkulutuse probleem. Bitcoinis on see probleem lahendatud, kuna teised võõrad grupis eiravad sobimatut pearaamatut, lükates tehingu tagasi ja liikudes järgmisele.
Nüüd kujutage ette seda pearaamatute süsteemi ülemaailmses hajutatud võrgus ja nii töötabki Bitcoini tehnoloogia. Igal võrgus oleval arvutisõlmel (node) on identne koopia Bitcoini pearaamatust, mis salvestab avalikult kõik tehingud pseudonüümselt, võrreldes pidevalt pearaamatuid, et tagada nende sobivus ja säilitada püsiv varasemate tehingute register, et tõestada, millised aadressid omavad kui palju Bitcoini. Bitcoini plokiahela abil saavad võõrad teha tehinguid kogu maailmas, usaldusväärselt ja ilma kuluka kolmanda osapooleta.
Kes on Bitcoini asutajad?
Bitcoin tõi maailma esimese eduka krüptovaluuta, kuid see ei juhtunud üleöö. See oli krüptograafia ja cypherpunk’i aastakümnete pikkuse arengu kulminatsioon, mis ulatub tagasi 1970. aastatesse, kui tegutsesid formatiivsed projektid nagu B-money, Bit Gold, eCash ja HashCash.
Siis hakkas Satoshi Nakamoto nime all tuntud isik või rühm, kes on tänaseni pseudonüümne, kirjutama selle uue digitaalse sularahasüsteemi koodi, mis kulmineerus 2008. aastal whitepaper’i väljaandmisega ja võrgu käivitamisega 2009. aastal. Satoshi potentsiaalseteks kandidaatideks on nimetatud tuntud krüptograafe nagu Hal Finney, Nick Szabo, Wei Dai ja Adam Back, kes kõik on seda eitanud.
Satoshi jätkas koostööd teiste Bitcoini arendajatega kuni 2010. aasta keskpaigani, enne kui andis üle kontrolli lähtekoodihoidla üle. Satoshi koostas ka e-kirjade ja foorumi postituste arhiivid Bitcoini tuleviku kohta enne projektist täielikku lahkumist 2011. aastal. Sajad arendajad miljonite kasutajate kogukonna seast panustavad nüüd Bitcoini.
Mis teeb Bitcoini unikaalseks?
Bitcoin on nullist üheni innovatsioon, mis muutis peer-to-peer digitaalse raha esmakordselt tõeliselt võimalikuk. See oli oluline tehnoloogiline areng, mis oli rohkem kui kümme korda parem kui varem. Innovatsiooni jätkumine on Bitcoini abil alati võimalik ja selle tulemuseks on aeg-ajalt bitcoini koodi “hargnemine” (fork), mis võimaldab sündida täiesti uuel krüptorahal, mis põhineb Bitcoinil, kuid ei saa kunagi olla Bitcoin.
Ilma tsentraliseeritud juhi või organisatsioonita pole Bitcoinil ühtegi ebaõnnestumise punkti, pakkudes süsteemi, mis on tõeliselt detsentraliseeritud koos tarkvaraga, mis võimaldab kõigil omada oma raha üle kontrolli ja usaldusväärselt kontrollida saadud bitcoinide autentsust ja nappust.
Bitcoin on vastupidav, selle pikaealisuse Lindy-efekt näitab võimet ellu jääda isegi vaenulikus keskkonnas, kus on toimunud vaidlusi tekitavad hargneimised (hard forks) ja valitsuse keelud. Koos brändi usalduse ja tuntusega on Bitcoini võrguefekt suunanud aina rohkemaid inimesi pidama seda väärtuse säilitajaks, motiveerides seeläbi aina rohkemaid osalejaid naasma ning saama osa laienevast kasutajaskonnast tulenevast kasulikkuse kasvust.
Mis annab Bitcoinile väärtuse?
Lisaks detsentraliseeritusele ja võrguefektidele on bitcoinil mitmeid muid omadusi, mis lisavad sellele väärtust.
Selle piiratud pakkumine, 21 miljonit BTC, pakub nappuse taset, mis on suurem kui traditsioonilistel kaubadel. Vastupidiselt meie harjumuspärastele inflatsioonilistele fiat-valuutadele, mida keskasutus võib oma suva järgi printida, vähendades nende väärtust. Pakutav münt on muutumatu, kusjuures iga üksus on ühtlaselt väärtuslik ja vahetatav, erinevalt ajaloolisest müntide lõikamisest või metallmüntide kvaliteedi lahjendamisest.
Nagu kuld, on ka Bitcoin piisavalt vastupidav, et seda saaks aja jooksul kasutada. Erinevalt kullast on bitcoin jagatav 100 miljoniks tükiks BTC kohta ja annab sellele teisaldatava omaduse, mis muudab selle ruumis ja ajas tõhusalt ülekantavaks.
Viimaseks naudib bitcoin üha suuremat aktsepteeritavust väärtuse osas, võimaldades sel toimida nii väärtusehoidjana kui ka vahetuskeskkonnana, mida aktsepteeritakse tuhandetes ettevõtetes kogu maailmas. Väärtus, mis edasise kasutuselevõtuga ainult kasvab.
Kui palju Bitcoini (BTC) münte ringluses on?
Bitcoini kogu pakkumine on piiratud tarkvaraga kuni 21 miljoni BTC-ni. Bitcoini ei olnud eelnevalt kaevandatud, nii et enne selle avalikkusele kättesaadavaks tegemist ei vermitud ega levitatud ühtegi bitcoini.
Uued bitcoinid vabastatakse aeglaselt võrku protsessi kaudu, mida nimetatakse kaevandamiseks, kus bitcoini võrgu spetsiaalseid kaevandussõlmi premeeritakse arvutusvõimsuse pakkumise eest töödelda ootel tehinguid plokkideks, mis lisatakse edukalt plokiahelasse.
Bitcoini käivitamisel oli see kaevuritasu 50 bitcoini ploki kohta ja see on väheneb aja jooksul, nii et kõigi 21 miljoni BTC kaevandamiseks kulub umbes aastani 2140. Kuna tasu aja jooksul väheneb ja jaotus oli suurem alguses, siis tähendab see, et praegune ringluses olev kogus on umbes 18,6 miljonit bitcoini.
Bitcoini poolitamine
Bitcoini halving ehk poolitamine on protsess, mille käigus kaevurite ploki hüvesid aja jooksul vähendatakse. Iga 210 000 ploki kaevandamisel või umbes iga nelja aasta tagant lõigatakse tasu pooleks, mis tähendab, et iga päev võrku lisatud uus bitcoinide varu väheneb poole võrra. Viimane Bitcoini poolitamine, Bitcoini ajaloos kolmas, oli 11. mail 2020, kusjuures plokitasu vähendati 12,5 bitcoinilt ploki kohta 6,25-ni. Järgmine poolitamine on praeguse tempo järgi 2024. aasta märtsis. Jällegi on see fikseeritud rahapoliitika ja prognoositav inflatsioonigraafik teravas vastuolus kogu maailma keskpankade omaga ja nende sekkumise ajalooga.
Kui 32. poolitamine on lõpule jõudnud, mida prognoositakse aastaks 2140, muutub 0,00000001 BTC preemia nulliks. Siis ei looda enam uusi bitcoine ja 21 miljoniline BTC koguvaru on saavutatud. Sel hetkel sõltuvad Bitcoini kaevurid oma arvutusvõime kompenseerimisel ainult võrgutehingute tasudest.
Kuna uue BTC kaevandatav kogus pärast Bitcoini poolitamise sündmust kahaneb, on ajalooliselt toimunud hinnatõus (pakkumise ja nõudluse mehaanikat arvestades pole see üllatav). Kuigi turul on palju pakkumise dünaamikat ja tulevaste poolitamiste mõju võib sumbuda, kuna uue BTC pakkumise vähenemine on väiksem, näib see olevat olnud seni kolme peamise bitcoini turutsükli ajendiks.
Muud tehnilised andmed
Bitcoini võrgu täielikud sõlmed (full nodes) käitavad tarkvara Bitcoin Core, rakendades reegleid ja otsustades edasiste versiooniuuenduste üle. Need arvutisõlmed säilitavad varasemate tehingute ja aadressisaldode püsivat koopiat, valideerivad täielikult kõik Bitcoini tehingud ja plokid ning edastavad need andmed teistele täissõlmedele, et ootel olevad tehingud leviksid võrgus kiiresti.
Igaüks saab käivitada täieliku sõlme, kasutades suhteliselt tavalisi arvutiseadmeid ja alla laadides tasuta Bitcoin Core tarkvara. Sõlmed peaksid töötama 24/7, nii et turvalisuse huvides ja selleks, et vältida peamises arvutis vajaliku töötlemisvõimsuse ja mälu kasutamist, on need eelistatavalt loodud kasutades spetsiaalset riistvara nagu Raspberry Pi, mis kontrollib tipptasemel graafikakaarte, või kasutatakse hoopis pilvandmetöötluse teenust. Nende sõlmede ülemaailmne levik võimaldab võrgu tõeliselt detsentraliseeritud olemust, kusjuures iga osaleja omab ja levitab tehingukirjete sama koopiat ning lükkab pahatahtliku käitumise tagasi võrgus, mis on vähemalt 10 000 sõlme tugev.
Kerged sõlmed (light nodes) aitavad võrku veelgi detsentraliseerida, ühendades omavahel täielikud sõlmed. Kuid need sisaldavad ainult Bitcoini plokiahela uusimat osa, selle asemel, et hoida kogu koopiat. Kuigi sõltumatute sõlmede arv aja jooksul kasvab, otsustavad paljud kasutajad tugineda sõlmedele, mida haldavad teised osapooled, näiteks börsid ja rahakotipakkujad.
Kuidas on Bitcoini võrk turvatud?
Bitcoini võrk on kaitstud kaevandamise kaudu, mis on arvutusvõimsuse kulutamise protsess tehingute kaitsmiseks konfliktide eest ja uute bitcoinide tutvustamise süsteem. Bitcoini kaevandamine kasutab SHA-256 räsialgoritmil põhinevat ühtse konsensuse mehhanismi.
Kaevandajad kasutavad spetsiaalseid kaevandussõlmi (mining nodes). Neid motiveeritakse pakkuma arvutusvõimsust, mis on vajalik võrgu kindlustamiseks plokkide preemiates ja tehingutasudes, tekitades valideeritud tehingute plokke ja lisades need Bitcoini plokiahelasse.
Kaevandajad kasutavad oma arvutusvõimsust plokkide loomiseks, lahendades keerulisi arvutusi, mille raskus on muutuv ja automaatselt seadistatud Bitcoini tarkvara poolt. Seda nimetatakse raskuse reguleerimiseks arvutuste keerukusega, mis suurenevad või vähenevad iga 2016 ploki järel (umbes kaks nädalat), sõltuvalt sel ajal võrgus kasutatud üldisest arvutusvõimsusest.
Kui kaevur on viimase arvutuse lahendanud, on see nagu võrguloterii võitmine järgmise ploki loomiseks. Nad avaldavad saadud tulemuse tõendina ja hõlmavad hiljutisi kehtivaid ootel tehinguid, mille nad on lisanud Bitcoini plokiahela uude plokki. See edastatakse kogu võrgu sõlmedesse, et kontrollida, kas nii lahendus – proof-of-work – kui ka plokis sisalduvad tehingud on õiged. Ehkki seda on keeruline lahendada, on iga sõlme kehtivus hõlpsasti tõestatav.
Kui plokk on lahendatud, on kaasatud tehingutel võrgus üks kinnitus, mis on nähtav rahakoti tarkvaras ja ka plokiuurijatele. Iga sellele järgnev plokk lisab täiendava kinnituse. Pärast kuut kinnitust peetakse tehinguid pöördumatult kinnitatuks. Konflikti korral peavad Bitcoini võrgu sõlmed tõeliseks ja kehtivaks kõige pikemat ahelat, millel on kõige rohkem proof-of-work tõendeid.
Kuidas Bitcoini kasutada?
Bitcoin pakub erinevatele inimestele erinevaid kasutusvõimalusi. See võimaldab alternatiivset detsentraliseeritud makseviisi väljaspool keskasutuste ja vahendajate sekkumist, pakkudes kontrolli oma raha üle.
BTC-d saab kasutada spekuleerimiseks ja investeerimiseks, pakkudes haruldast asümmeetrilist riski, mis on viimase kümne aasta jooksul ületanud kõiki teisi varaklasse. Bitcoin võib pakkuda ka pikaajalist väärtuse salvestamist, et kaitsta sääste fiat-valuutade väärtuse alandamise ja ostujõu vähenemise eest.
Bitcoin võib pakkuda alternatiivi kallitele ja aeglastele rahvusvahelistele ülekannetele või ülikõrgetele valuutavahetustasudele. See võib pakkuda ka alternatiivset finantssüsteemi sadadele miljonitele inimestele, kellel on küll juurdepääs nutitelefonidele, kuid mitte pangakontole.
See tutvustab Bitcoini kaevandamise näol uut tööstusharu ja sissetulekute loomise või täiendamise võimalust ning võimaldab kaupmeestel võtta oma klientidelt vastu otseseid elektroonilisi makseid, kõrvaldades maksete tühistamise ohu ja vältides makseteenuse pakkujate tasusid – ja seda kõikjal maailmas.
Kuidas valida Bitcoini rahakott?
Tüüp, millise Bitcoini rahakoti te valite, sõltub tõenäoliselt sellest, milleks soovite seda kasutada ja kui palju peate seal hoiustama.
Riistvaralised rahakotid (hardware wallets) ehk külmad rahakotid (cold wallets), nagu Ledger ja Trezor, pakuvad võrguühenduseta salvestamise ja varundamise abil kõige turvalisemat võimalust. Riistvaralised rahakotid võivad vajada natuke rohkem õppimist ja on siiski kallim variant. Sellisena võivad need paremini sobida suurema koguse bitcoini hoidmiseks kogenumate kasutajate jaoks.
Kuigi tarkvara rahakotid on mugavad, peetakse neid riistvaralistest rahakotidest vähem turvaliseks ja need võivad paremini sobida väikestele Bitcoini kogustele või algajatele kasutajatele.
Online – ja veebirahakotid ning vahetusplatvormid on veel üks tasuta ja hõlpsasti kasutatav võimalus, lisades samal ajal juurdepääsu veebibrauseriga seadmetele. Neid peetakse kuumadeks rahakottideks (hot wallets) ja need võivad olla vähem turvalised kui riistvara või tarkvara alternatiivid. Kui usaldate oma Bitcoini haldamiseks platvormi, peaksite valima usaldusväärse teenuse, millel on tugev turvalisuse ajalugu ja taust. Sellisena sobivad need kõige paremini väikeste summade hoidmiseks või kogenumate sagedaste kauplejate jaoks.
Paberist rahakotid olid ka kunagi populaarsed, kuna need on täiesti võrguühenduseta. Neid on raske kasutada, neid on lihtne kahjustada või hävitada ning neid ei soovitata muul juhul kui nišiolukorras edasijõudnutele.
Bitcoini kaevandamine
Bitcoini kaevandamine on analoogne kullakaevandamisega, kuna protokollis on rohkem bitcoine, kuid neid pole veel kõiki turul. Kahjuks on aeg, mil Bitcoine saab personaalarvutiga kaevandada, juba ammu möödas. Kaevurid vajavad nüüd konkurentsivõimeliseks ja kasumlikuks püsimiseks ning vajaliku arvutusvõimsuse tagamiseks konkreetseid arvutiüksusi, mida nimetatakse ASIC-deks (rakendusspetsiifilised integraallülitused) ja spetsiaalset kaevandustarkvara.
Kui kaevurid just erakordselt suured pole, ühendavad nad oma räsimäära (töötlemisvõime) mining pool’ides, nagu Slush Pool. Nii suurendatakse ploki lahendamise tõenäosust, jagades osalejate vahel hüvesid proportsionaalselt nende pakutava arvutusvõimega.
Selle tulemusena on Bitcoini kaevandamine muutunud raskeks (ehkki mitte võimatuks) üksikute kaevurite jaoks väljaspool tööstuslikku keskkonda suurte kaevandusettevõtete juhtimiseks vajalike energiaallikate, ruumi, ventilatsiooni ja kapitali tõttu. Mõned kaevandusettevõtted pakuvad juurdepääsu oma tegevusele, pakkudes kaevandamisinvesteeringute võimalust kasumiosa eest. Arvestades Bitcoini tsüklite tsüklilisust, sobivad need tõepoolest ainult pikaajalisele investorile.
Bitcoini automaadid
Bitcoini automaadid pakuvad kasutajatele mugavat ja tuttavat fiat-kioskit, et kasutajad saaksid Bitcoini osta ja müüa sularaha või deebetkaartidega ja täiendavat teenusepakkumise võimalust kaupmeestele, kes neid oma asukohas võõrustavad. Mõni masin on ühesuunaline ja pakub ainult oste. Teised tegutsevad kahesuunaliselt, võimaldades ka Bitcoini müümist.
Sõltuvusesautomaadi pakkujast saavad kliendid kasutada olemasolevaid rahakotte või neid pangaautomaadi abil üles seada. Olenemata sellest, kas ostate või müüte Bitcoini, saate probleemide vältimiseks kindlasti seadmest kviitungi.
Kuigi need võivad olla tasude poolest kallimad võrreldes online alternatiividega, siis on maailmas vähemalt 14 000 automaati ja pidev konkurents ning nende jätkuv kasutuselevõtt peaksid aja jooksul tasusid alandama. Samuti pakuvad need olulist teenust neile, kellel puudub regulaarne juurdepääs personaalarvutile või mobiilseadmele.
Kokkuvõte
Bitcoin juhatab sisse rahalise ja tehnoloogilise revolutsiooni, mis võimaldab kõigil oma raha üle kontrolli võtta, loobudes keskvõimu ja kallite vahendajate potentsiaalselt ebaausatest süsteemidest.
Pärast plokiahelatehnoloogias teerajamist on erinevate vajaduste katmiseks esile tõusnud palju muid krüptoraha projekte. Mõned on sündinud otse Bitcoin Core koodibaasi modifitseerimisest, näiteks Bitcoin Cash (BCH). Teised on maast madalast üles ehitatud, et plokiahelat uutel viisidel kasutada, näiteks Ethereum (ETH). Otseselt või kaudselt võlgnevad kõik projektid tänu selle krüptoraha revolutsiooni alustamise eest Bitcoinile.
Bitcoin (BTC) detsentraliseerib raha, just nagu internet detsentraliseeris informatsiooni enne seda. Seda kõike toitev tehnoloogia võimaldab saata tehinguid turvaliselt peer-to-peer alustel kõikjal maailmas – peaaegu koheselt.
Bitcoin esindab viimase kümnendi kõige paremini toimivat varaklassi, pakkudes asümmeetrilist riski, mis on võimaldanud osalejatel pääseda fiat-valuutade väärtuste alandamisest ja kaitsta oma sääste deflatsioonilise varaga. Bitcoin on napp, vahetatav, vastupidav, jagatav ja kaasaskantav ning üha enam aktsepteeritav. See esindab spekulatiivseid, investeerimis-ja ärikasutusjuhtumeid osana oma kasvavatest võrgumõjudest ning seda saab kasutada sama hõlpsalt kui kõiki nutitelefoni rakendusi.
Bitcoini KKK
Kuidas Bitcoini osta?
Bitcoini ostmiseks on kolm peamist meetodit:
Bitcoini vahetusplatvormid, nagu Kriptomat, pakuvad platvormi, kus saate registreerida ja luua konto, lisada oma makseviisi ja osta Bitcoini.
Bitcoini automaadid pakuvad veel ühte võimalust, kus valite lihtsalt automaadi sobivast kohast, lisate oma rahakoti teabe või seadistate selle, kontrollite oma isikut ja ostate bitcoini.
Kolmanda võimalusena saate kasutada kohalikke bitcoini müüjaid või veebipõhiseid peer-to-peer teenuseid, et vahetada raha või pangaülekanded bitcoini vastu.
Kuidas Bitcoini müüa?
Nii nagu bitcoini ostmiseks on kolm peamist meetodit, on samad valikud saadaval ka hoopis Bitcoini müümisel: online vahetusplatvormi nagu Kriptomat kasutamine, bitcoini sularahaautomaadid või kohalike bitcoiniostjate või online peer-to-peer teenuste kaudu.
Bitcoini hind?
Mitmed erinevad tegurid mõjutavad Bitcoini hinda, sealhulgas bitcoini kaevurite pakkumise surve, vahetusplatvormide sisse- ja väljavool, jae- ja institutsionaalsete investorite meeleolu, tehniline ja fundamentaalne areng, uudistetsükkel ja üldine majanduslik keskkond.
Lõppkokkuvõttes otsustab bitcoini hinna igal ajahetkel miljonite turuosaliste kumulatiivne ostmine ja müümine üle kogu maailma. Saate olla kursis viimaste hinnamuutustega, kasutades selliseid bitcoini vahetusplatvorme nagu Kriptomat või ühte paljudest erinevatest krüptoraha jälgimisteenustest.
Praegune Bitcoini hind on 
EUR.
BTC 24-tunnine kauplemismaht on EUR. BTC on praegu kõigi krüptovaluutade seas turukapitalisatsiooni järgi . kohal turuväärtusega EUR. Selle ringluses olev kogus on BTC-d.
Registreeruge kohe, et alustada oma teekonda BTC ja krüptovaluutade maailma Kriptomatiga!
Kui Teil tekib probleeme või kui Teil on üldse küsimusi, pöörduge palun meie klienditoe meeskonna poole. Oleme alati siin, et aidata!
Bitcoin HULK
Bitcoin TURUANDMED
Bitcoin TURUKAPITAL
Halda enda portfelli -kus iganes sa ka poleks.
Kasutage veebisaiti või laadige alla meie ohutu ja turvaline mobiilirakendus juba täna.
IOS
Android
